Elu Soomes

Linnad

Suomen sosiaaliturva
theme icon

Soome sotsiaalne kaitse

Sellel lehel tutvustatakse elukoha põhimõttel toimivat sotsiaalset kaitset, mida korraldab Kela ehk Soome Rahvapensioniamet. Lehel on teavet selle kohta, millistes olukordades peetakse sind elukohal põhineva sotsiaalse kaitsega hõlmatuks.

Infopankki lehelt Töötuskaitse saad lisateavet selle kohta, kellel on õigus töötuskaitsele. Soome pensionisüsteemi kohta saad teavet Infopankki lehelt Pension.

Kela hoolitseb rahvapensioni, lapsetoetuse, põhitöötuskaitse, haigus- ja vanemapäevarahade, toimetulekutoetuse ning taastusravi eest. Kela hoolitseb ka nende raviteenuste hüvitamise eest, mida tasutakse erameditsiiniteenuste eest.

Kela toetuste alused on seaduses sätestatud. Soome sotsiaalse kaitse alla kuulumist tuleb eraldi taotleda. Ka iga toetust tuleb eraldi taotleda. Kui Kela teeb otsuste teatud toetuse andmiseks, vaadeldakse selleks eraldi iga konkreetse taotleja elusituatsiooni.

Taotlejate elusituatsioon ja toetuse vajadus on sageli väga erinevad. Seetõttu varieeruvad ka toetuse suurus ja alused. Tee alati selgeks enda olukord.

Kela ei hoolitse tervishoiu- ja sotsiaalteenuste eest. Need kuuluvad kohalike omavalitsuste vastutusalasse. Isikud, kellel on Soomes haiguskindlustus, saavad Kela kaardi. Kui sul on koduvald Soomes, on sul õigus saada avalikke tervishoiuteenuseid, isegi kui sul ei ole Kela kaarti.

Õiguse kohta koduvallale saad lisateavet Infopankki lehelt Koduvald Soomes.

linkkiKela:
Teavet sotsiaalse kaitse kohtasoome keel | rootsi keel | inglise keel

linkkiKela:
Soome elama asuja sotsiaalne kaitse(pdf, 560 kb)soome keel | rootsi keel | inglise keel | vene keel | eesti keel

linkkiKela:
Teavet haiguskindlustuse kohtasoome keel | rootsi keel | inglise keel

linkkiSosiaali- ja terveysministeriö:
Teavet Soome sotsiaalkaitse kohtainglise keel

Soome sotsiaalse kaitse alla kuulumine

Põhireegel on see, et kui elad alaliselt Soomes, kuulud Soome sotsiaalse kaitse alla ja võid saada Kela toetusi. Seadus defineerib, mida tähendab alaline elamine.

Ka Soomes töötamise kaudu võivad laieneda sulle Soome sotsiaalse kaitse õigused.

Kas kuulud sotsiaalse kaitse alla ja saad toetusi? Seda mõjutab asjaolu, kas asud Soome elama

  • mõnest Põhjamaa riigist
  • mõnest Euroopa Liidu (EL) või Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) riigist või Šveitsist või
  • riigist, kellega Soomel on sõlmitud sotsiaalkindlustusleping.

EMP riigid on EL-i liikmesriigid ning Norra, Island ja Liechtenstein.

Lisaks mõjutab seda, kas kuulud sotsiaalse kaitse alla ja saad toetusi ka see, kas asud Soome elama näiteks

  • töötaja või ettevõtjana
  • õppurina
  • pereliikmena
  • lähetatud töötajana.

Soome on sõlminud mõnede riikidega sotsiaalkindlustuslepingud. Need riigid on Põhjamaad (Rootsi, Taani, Norra ja Island), Ameerika Ühendriigid, Kanada ja Quebec, Tšiili, Iisrael, India ja Austraalia. Lepingud puudutavad peamiselt pensioneid. Osa lepingutest puudutab ka raviteenuseid. Kui tuled nendest riikidest, siis kontrolli Kelast, kas lepingud mõjutavad sinu sotsiaalset kaitset.

linkkiFinlex:
Koduvalla seadussoome keel | rootsi keel

linkkiKela:
Teavet riikidevaheliste sotsiaalkindlustuslepingute kohtasoome keel | rootsi keel | inglise keel

linkkiKela:
Teavet Soome sotsiaalse kaitse kohta EL-i kodanikelesoome keel | rootsi keel | inglise keel

Soome alaliselt elama asumine ja alaline Soomes elamine

Kui asud Soome elama, siis alati Kela esmalt hindab, kas asud Soome alaliselt elama sotsiaalse kaitse õigusaktidega kindlaks määratud tähenduses.

Hea on teada, et alalist elamist defineerivad erinevad seadused erinevalt. Siinkohal käsitletakse sotsiaalse kaitse õigusakte.

Kui jõutakse järeldusele, et sa ei asu Soome alaliselt elama, võib sul sellele vaatamata olla õigus kuuluda Soome sotsiaalse kaitse alla töötamise alusel.

Võib hinnata, et näiteks järgmistel juhtudel asud alaliselt Soome elama asujaks:

  • oled tagasipöörduja ehk naased välisriigist Soome elama
  • sul on tööleping või sellega võrdsustav leping sellise töö jaoks, mida teed Soomes
  • oled abielus või muus lähedases peresuhtes Soomes juba alaliselt elava isikuga

Lisaks üldjuhul nõutakse, et sinu elamisluba on välja antud vähemalt aastaks, kui sul on elamisloa hankimise kohustus.

Olukorra kohta koostatakse terviklik hinnang. Selle alusel vaadatakse, kas Soomes elamine on alaline või mitte.

Kui asud ajutiselt Soome elama, ei ole sul üldjuhul õigust Soome sotsiaalsele kaitsele. Näiteks õppur viibib Soomes ajutiselt juhul, kui ainus põhjus riigis viibimiseks on õppimine.

Kui on tehtud otsus, et elad Soomes alaliselt, peetakse sind Soome alaliseks elanikuks senikaua kui:

  • sul on siin olemas korter ja kodu ning viibid põhiliselt siin

või

  • sul on alaliseks elamiseks mingi muu põhjus, näiteks pereside või töö.

Kui siiski alustad tööd teises riigis või lähed kauemaks kui aastaks välismaale, võib sinu õigus Soome sotsiaalsele kaitsele lõppeda. Lisateavet nende olukordade kohta saad Kelast.

On ka toetusi, millele sul pole õigust, kui sa ei ela praegu alaliselt Soomes või kui sa ei ole varem Soomes alaliselt elanud. Näiteks vanemapäevaraha võivad lapsevanemad saada vaid juhul, kui nad on elanud Soomes vähemalt 180 päeva vahetult enne lapse eeldatavat sünnitähtaega. Kui tuled teisest EL-i riigist, saad siiski teatud juhtudel ära kasutada kindlustusperioode, mis on sulle kogunenud teises EL-i riigis. Küsi lisateavet Rahvapensioniametist ehk Kelast.

linkkiKela:
Soome elama asuja sotsiaalne kaitsesoome keel | rootsi keel | inglise keel

linkkiKela:
Välisriiki elama asumine ja sotsiaalne kaitsesoome keel | rootsi keel | inglise keel

linkkiKela:
Kela kontaktidsoome keel | rootsi keel | inglise keel

Töötades kuulud vähemalt osaliselt Soome sotsiaalse kaitse alla

EL-i riigid, EMP riigid ja Šveits

Kui tuled Soome tööle EL-i territooriumilt või mõnest EMP riigist või Šveitsist, hakkad üldjuhul oma töösuhte ajal kuuluma Soome sotsiaalse kaitse alla ka siis, kui sul on lühiajaline tööleping.

Näiteid:

  • Kui tuled tööle lühemaks ajaks kui 4 kuud, võib sul olla õigus saada laste koduhoiu toetust ning avalikke tervishoiuteenuseid.
  • Kui sinu töösuhe kestab 4 kuud või kauem, kuulud Soome sotsiaalse kaitse alla oma töösuhte ajal.

Teised riigid

Kui tuled Soome tööle mujalt kui EL-i või EMP territooriumilt või Šveitsist, mõjutavad sinu sotsiaalset kaitset järgmised asjaolud:

  • töösuhte kestus
  • kust riigist Soome elama asud

Suur osa Kela toetustest on sellised, et sul tekib neile õigus vaid juhul, kui asud alaliselt Soome elama või kui sinu töösuhe kestab vähemalt 4 kuud. Lisaks peavad olema täidetud muud toetuse saamise eeldused sarnaselt teiste Soomes elavate isikutega.

Kui sa ei asu Soome elama alaliselt, kuulud sa üldjuhul Soome sotsiaalkaitse alla Soomes töötamise aja. Töösuhe peab kestma vähemalt 4 kuud ning sinu tööaeg ja palk peavad olema piisavad. Lisaks vajad elamisluba, mis sisaldab töötamisõigust.

Miinimumtööaeg on üldjuhul 18 tundi nädalas. Töötasu peab vastama kollektiivlepingu tingimustele või kui kollektiivleping selles töövaldkonnas puudub, siis vähemalt 1187 eurot kuus (2017. aasta seisuga).

linkkiKela:
Töötaja ja Soome sotsiaalne kaitsesoome keel | rootsi keel | inglise keel

Varjupaigataotleja

Varjupaigataotlejatel ei ole õigust Soome sotsiaalsele kaitsele. See tähendab, et nad ei saa kasutada Kela soodustusi.

Vastuvõtukeskus maksab varjupaigataotlejatele vastuvõturaha. Seda makstakse nii kaua, kui varjupaigataotluse käsitlemine kestab. Vastuvõturaha on väike summa, mis on mõeldud vältimatute kulude katteks.

Kui varjupaigataotleja saab elamisloa ja elab püsivalt Soomes, on tal õigus Soome sotsiaalsele kaitsele. Soome sotsiaalset kaitset tuleb taotleda Rahvapensioniametist (Kela-st) seejärel, kui elamisluba on väljastatud.