Structure_LogoPart1
Vali teema:



Ülikoolid ja kõrgkoolid

Yliopistot ja korkeakoulut

"Õpetajad avavad ukse, aga sa pead sellest ise sisse astuma."
(Hiina vanasõna)

Kõrgharidus

  • Kõrghariduse alla kuulub õppimine kutsekõrgkoolides, kõrgkoolides ja ülikoolides. Kõrghariduse alla kuuluvad:
  • bakalaureusekraad (alempi korkeakoulututkinto) ja magistrikraad (ylempi korkeakoulututkinto)
  • teaduskraadidena järgnevad litsentsiaadikraad ja doktorikraad
  • eriarsti diplom, spetsialiseerunud hambaarsti diplom ja spetsialiseerunud loomaarsti diplom
  • Kaitsejõudude Kõrgkoolis (Maanpuolustuskorkeakoulu) sooritatud ohvitseri diplom
  • kutsekõrghariduse diplomid

Kutsekõrgkoolid

Õppimine kutsekõrgkoolis on praktilise suunitlusega. Kui lõpetad kutsekõrgkooli, omandad kutse.

Hariduse omandamine kutsekõrgkoolis kestab tavaliselt 3,5 - 4,5 aastat. Kooli astumiseks on vaja gümnaasiumiharidust või teise astme kutsealast põhiharidust. Õppekohta taotletakse kutsekõrgkoolide ühisavaldusega (yhteishaku).

Lisateavet kutsekõrgkoolide kohta leiad Haridusameti kodulehelt soome, rootsi ja inglise keeles. Kutsekõrgkoolide kohta on soomekeelset teavet ka veebilehel Opintoluotsi.fi.

Veebilehel Koulutusnetti on teavet kutsekõrgkoolidesse sisseastumise kohta.

Ülikoolid ja kõrgkoolid 

Ülikoolides ja kõrgkoolides võib omandada bakalaureuse- või magistrikraadi. Koulutusnetti kodulehelt leiad infot selle kohta, kes võib ülikooli astumist taotleda ja kuidas.

Kõrgema astme kõrgharidus annab tavaliselt magistrikraad (maisterin tutkinto), madalama astme kõrgharidus annab bakalaureusekraadi (kandidaatin tutkinto). Peale magistrikraadi omandamist võib omandada litsentsiaadi- või doktorikraadi.

Teavet ülikooli- ja kõrgkooliõpingute kohta leiad näiteks:

Soome ülikoolide ja kõrgkoolide nimekiri on leitav Koulutusneti kodulehelt.