Pakolaiset ja turvapaikanhakijat
Pagulased

Soome tuleb igal aastal pagulasi kvootide alusel. Kvoodijärgse pagulase staatuse saamiseks ei ole võimalik avaldust esitada. Kvoodijärgsed pagulased valitakse isikute hulgast, kellel on pagulase staatus. Pagulase staatuse annab ÜRO põgenike ülemkomisjon UNHCR. Soome parlament Eduskunta teeb igal aastal otsuse pagulaste kvoodi suuruse kohta.

Täpsem info kvoodijärgsete pagulaste kohta Immigratsiooniameti kodulehel soome, rootsi ja inglise keeles.

Soome Pagulasteabi (Suomen pakolaisapu) kodulehel on palju infot pagulaste kohta soome keeles.

Varjupaigataotlejad

Varjupaigataotleja on isik, kes taotleb võõrast riigist kaitset ja elamisõigust seetõttu, et ta on oma kodumaal tagakiusatav. Tagakiusamise põhjuseks võib olla usutunnistus, rass, rahvuslik kuuluvus, poliitilised tõekspidamised või see, et isik kuulub teatud ühiskondlikku rühmitusse.

Varjupaigataotlus tuleb esitada passikontrollile või politseile kirjalikult. Taotlus tuleb esitada kohe Soome saabumisel või vahetult pärast seda. Tähtis on teatada täpselt need põhjused, miks varjupaika taotletakse. 

Kui oled taotlenud varjupaika, on sul õigus elada Soomes nii kaua, kuni taotluse menetlus kestab. Selle aja jooksul ei tohi sa sõita välismaale. Muidu võidakse seda tõlgendada nii, et asi on raugenud ja sinu taotlus ei ole enam kehtiv. Majutus on korraldatud vastuvõtukeskustes mitmel pool Soomes. Kui lahkud pikemaks ajaks oma ajutisest elukohast, teata oma reisist sellele ametivõimule, kes tegeleb sinu küsimusega.

Varjupaiga andmise otsuse teeb Immigratsiooniamet.

Varjupaiga taotlejale antakse pagulase staatus, kui pagulasseisundi kriteeriumid on täidetud. Varjupaiga asemel võib Soomes elav välismaalane saada elamisloa kaitsevajaduse alusel, näiteks kui ta ei või naasta kodumaale relvakonflikti tõttu.

Kui varjupaiga andmise taotlus on negatiivne ning taotleja ei saa elamisluba ka muul alusel, saadetakse taotleja tagasi lähteriiki. Niinimetatud Dublini määrus tähendab, et varjupaigataotleja saadetakse teise EL-i riiki. Taotleja võib negatiivse otsuse edasi kaevata Helsingi halduskohtusse ja seejärel taotleda kaebeõigust kõrgemasse halduskohtusse.

Abi ja nõu

Praktilistes küsimustes võid küsida nõu vastuvõtukeskuse töötajatelt. Kui vajad juriidilist nõustamist, võid pöörduda Pagulaste nõustamiskeskuse (Pakolaisneuvonta) poole. Nõu võib küsida ka vähemustevolinikult (vähemmistövaltuutettu). Vaimse tervisega seotud probleemide korral aitab SOS-keskuse Välismaalaste kriisiteenindusosakond.(SOS-keskuksen Ulkomaalaisten kriisipalvelu). Osakonna kriisitelefoni number on 09 41350 510 ja sellel võib helistada tööpäeviti kella 9-15.00. Piinamise ohvreid aitab Piinatute rehabilitatsioonikeskus (Kidutettujen kuntoutuskeskus).

Immigratsiooniameti teenindusnumbrid
Kõnedele vastatakse teisipäeval kolmapäeval ja neljapäeval kella 10.00-11.00.

Varjupaigataotlused ja nendega seonduvad elamisloaküsimused, telefon 071 873 3680.

Kvoodijärgsed pagulased, omavalitsuste alla paigutamine ning üksi saabunud alaealised varjupaigataotlejad, telefon 071 873 3690.

Pagulaste reisidokumendid ja välismaalase passid, telefon 071 873 3640.

Perekond

Täpsemat teavet selle kohta, kuidas sinu pere võib Soome tulla, saab Pagulasinfo (Pakolaisneuvonta) kodulehelt punktist ”Perheenyhdistäminen” („Perede ühendamine”) ja Soome Punase Risti (Suomen Punainen Risti) kodulehelt soome ja rootsi keeles. Nõu võib küsida ka Soome Punasest Ristist.

Teavet elamisloa kohta sugulussidemete alusel leiad Immigratsiooniameti kodulehelt soome, rootsi ja inglise keeles.

Lisainfo

Lisainfot varjupaiga taotlemisest, taotluse menetlusest ja muudest küsimustest saab Immigratsiooniameti ja Pagulaste nõustamise kodulehtedelt.

Immigratsiooniameti kodulehel on infot varjupaigataotlejatele järgmistes keeltes:

soome
rootsi
inglise
prantsuse
vene
somaali
albaania
araabia
kurdi
dari

Immigratsiooniametist võid küsida telefoni teel elamisloa taotluste kohta, mis on tehtud peresidemete alusel: teisipäeval, kolmapäeval või neljapäeval kella 10.00-11.00, telefon 071 873 3750.

Kui viibid Soomes pagulase või varjupaigataotlejana või ilma elamisloata ja soovid tagasi kodumaale pöörduda, võid selleks saada abi. Teavet vabatahtliku tagasipöördumise kohta võid saada näiteks Rahvusvaheliselt Migratsiooniorganisatsioonilt (IOM), vastuvõtukeskusest või oma koduvallast.

Kui soovid oma kodumaale tagasi pöörduda või kaalud seda, küsi nõu oma vastuvõtukeskuse või koduvalla sotsiaaltöötajalt või IOM-i Helsingi büroost. Võid saada ka rahalist toetust ja abi sõidu korraldamisel.

Teavet vabatahtliku tagasipöördumise kohta soome ja inglise keeles. Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni Helsingi büroo kontaktandmed inglise keeles.