Suomen historiaa

Inimesed tulevad Soome

Jääaja lõppedes, umbes 10 000 aastat tagasi, hakkas Soome tulema inimesi. Neid tuli idast, praeguse Venemaa suunast ning Baltikumi kaudu lõunast. Soome-ugri keelte hulka kuuluva soome keele juured on pärit Kesk-Venemaalt, aga soome keelde on segunenud mõjusid ka näiteks balti ja germaani keeltest. Rootsikeelset elanikkonda on Soomes olnud üle 800 aasta. 13. ja 14. sajandil põhiliselt Kesk-Rootsist Soome asunud uusasukad tõid endaga kaasa selle aja rootsi murdeid.

Rootsi kuningriigi koosseisus

Soome kuulus Rootsi kuningriigi koosseisu enam kui 600 aastat, keskajast kuni 19. sajandi alguseni. Rootsi ja Venemaa võitlesid sel ajal mõjuvõimu eest Soomes sageli ka relvadega. Pähkinäsaari rahuga 1323. aastal lepiti kokku, et praegune Lääne- ja Lõuna-Soome kuuluvad Rootsile, aga Ida-Soome on Venemaa võimu all. 

Hiljem, 16. ja 17. sajandil peetud sõdade tulemusena Rootsile kuuluva Soome territoorium laienes märkimisväärselt. 18. sajandi sõdades Rootsi aga kaotas maa-alasid, ja lõpuks, 1809. aastal läks kogu Soome Venemaa valdusse.

Soome Venemaa osana

Vene võimu ajal oli Soome autonoomne ehk omavalitsuslik suurvürstkond, mille halduse eest vastutas Soome oma valitsus ehk senat, aga Soome suurvürst oli Vene keiser.  Vene võimu all olemise ajal sai Soome ka oma raha ja Venemaa armeesse kuulus pikka aega eraldi soome väeosa. 

Soomlased kasutasid autonoomiat oskuslikult oma huvide kaitseks. Soome keel, soome kultuur ja soome ettevõtlustegevus tugevnesid sel ajal tunduvalt. 20. sajandi alguses soomlaste suhted vene võimudega aga halvenesid, kuna Venemaa hakkas ajama venestamispoliitikat, mis ei olnud soomlastele vastuvõetav.

Soome iseseisvub

Pärast Venemaal toimunud Oktoobrirevolutsiooni kinnitas Soome parlament 6. detsembril 1917 iseseisvusdeklaratsiooni, mis tähendas Soome lahkulöömist Venemaast. 

1918. aasta alguses toimus Soomes kodusõda, kus töölisklassi esindavad punased ning kodanlasi ja talupoegi esindavad valged võitlesid omavahel. Sõda lõppes 1918. aasta mais punaste kaotusega. 

Iseseisvast Soomest sai vabariik, millel on kuninga ja keisri asemel rahva poolt korraga kuueks aastaks valitav president ja kus seadused kinnitab rahva poolt valitud parlament, Eduskunta.  

Talvesõda ja jätkusõda

Nõukogude Liit tungis Soomele kallale 30.11.1939, ja nii algas Talvesõda. Teise maailmasõja ajal pidas Soome Nõukogude Liiduga kaks sõda, 1939. -1940. aastal toimunud Talvesõja ja Jätkusõja aastatel 1941-1944.

Nende sõdade tagajärjel Soome kaotas Nõukogude Liidule Karjala ja muid alasid. Neil aladel elanud 430 000 soomlast jätsid oma kodud, ja nad asustati pagulastena järele jäänud Soome. Kõige tähtsam aga oli see, et Teises maailmasõjas Soomet ei okupeeritud ja see säilis territooriumide kaotamisele vaatamata iseseisva riigina.

Soome sõdadejärgsel perioodil

Sõdadejärgsel perioodil oli Soome asend ebakindel. Alguses kardeti, et Nõukogude Liit püüab teha Soomest kommunistliku riigi, nii nagu pärast sõda oli tehtud teiste Nõukogude Liidu Euroopas asuvate naaberriikidega. Soomel aga õnnestus luua Nõukogude Liiduga head suhted, säilitada oma demokraatlik ühiskonnakord ning suurendada kaubavahetust lääneriikidega. Välispoliitikas aga oli Soome sunnitud veel kaua otsima tasakaalu Nõukogude Liidu ja Lääne vahel.

Soome majanduslik areng oli sõdadejärgsel perioodil väga positiivne. Soome müüs maailmale peamiselt paberit ja muid metsatööstuse tooteid, ja nii saadi raha üldise heaolu suurendamiseks. Avalikke teenuseid arendati: näiteks loodi avalikud haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalkaitse süsteemid, mis tegid Soomest kaasaegse heaoluriigi.

Soome uues Euroopas

Kui külm sõda Euroopas lõppes 1980ndate aastate lõpul, oli ka Soomel võimalik oma välispoliitilist kurssi muuta. 1995. aastal astus Soome Euroopa Liitu. 2002. aastal võttis Soome esimeste Euroopa Liidu riikide hulgas kasutusele EL-i ühise raha euro ja loobus oma margast.

Kui Nõukogude Liit varises kokku 1990ndate aastate alguses, tekkis Soomes sügav majanduskriis, kuna eksport Nõukogude Liitu vähenes oluliselt. Samas oli ka selge, et lisaks traditsioonilisele paberitööstusele vajas Soome majanduselu ka uusi edukaid  ettevõtteid teistel erialadel. Edu pandiks osutusid mobiiltelefonid ja muud tipptehnoloogia tooted, mis ongi andnud Soome majanduselule uue, kaasaegse ilme. 

Soome ajalooga seotud linke:

Vilma
Infot immigrantidele Soome ajaloost ja soome ühiskonnast soome keeles. Vilma keel on selge. Kui alustad, võid valida keeletaseme.

Finnica
Detailseid andmeid Soomest ja selle ajaloost soome keeles.

thisisFinland
Välisministeeriumi poolt koostatud lehekülgedel on mitmekülgset infot Soome ajaloost inglise keeles.