Yhdistyksen perustaminen

“ Parim viis saada hea mõte on saada mitu head mõtet. ”
(Kreeka vanasõna)

Soome on vaba maa. Soomes on ühinemisvabadus (yhdistymisvapaus) ja kogunemisvabadus. Kõikidel Soome elanikel on õigus kokku tulla ja asutada ühing.

Ühingu asutamine on Soomes lihtne. Kolm isikut võivad ühingu asutada, aga parem on koguda kokku rohkem inimesi.

Ühingu asutamine koosneb kolmest faasist: asutamine, põhikirja koostamine (sääntöjen laatiminen) ja registreerimine (rekisteröinti).

Kuidas ühing asutatakse?

Asutamine võib toimuda kahel viisil:

• Tehakse asutamist käsitlev vabas vormis (vapaamuotoinen) leping ehk asutamisleping.
• Peetakse ühingu asutamiskoosolek.

Täpsemat infot saab töö- ja ettevõtlusministeeriumi Ühingute tegevuse giidi (Yhdistystoimintaopas) punktist "Ühingut asutamas" (”Yhdistystä perustamassa”).

Infot ühingu asutamise kohta saab ka Ühinguteregistri (Yhdistysrekisteri) lehekülgedelt.

Kõige tähtsam on määratleda ühingu idee ja eesmärgid. Ühingu eesmärgid määratletakse selle järele, mis ühingu liikmeid huvitab. Ühing võib olla näiteks spordiühing, kultuuriühing, sõprusühing, usuühing jne. Ühingu eesmärgiks võib olla näiteks info hankimine väljastpoolt ja selle jagamine liikmetele, kultuuritegevus ja koosolemine, harrastustegevus, immigrantide (maahanmuuttajat) kodunemise hõlbustamine, kuritegude vähendamine, võitlus rassismi vastu, töö ja koolituse arendamine, heaolu lisamine, mõtete ja ettepanekute esitamine ametivõimudele, projekti teostamine jne.

Täpsemat infot saab tööministeeriumi Ühingute tegevuse giidi (Yhdistystoimintaopas) (2002) punktist ”Eesmärk ja tegevusvormid”.

Rahvaharidustöö Liidu (Kansan Sivistystyön Liitto KSL ry) üllitis Ühingute tegevuse võtmed (Yhdistystoiminnan avaimet) on suunatud eriti immigrantidele.